Alaldi dioodi tööpõhimõte põhineb PN-siirde ühesuunalisel juhtivusel. Kui rakendatakse välist pinget, määravad PN-siirde omadused dioodi tööoleku. Kui välispinge muudab P-piirkonna potentsiaali kõrgemaks kui N-piirkonna potentsiaal (forward bias), siis vastandub väline elektriväli sisseehitatud elektriväljale, kitsendades ammendumise piirkonda; see võimaldab enamuskandjatel ületada PN-siirde ja genereerida suurt voolu, asetades seadme madala takistusega olekusse ehk "juhtivasse" olekusse. Ja vastupidi, kui välispinge muudab N-piirkonna potentsiaali kõrgemaks kui P-piirkonna potentsiaal (pöördpinge), tugevdab väline elektriväli sisseehitatud elektrivälja, laiendades ammendumise piirkonda; vool praktiliselt ei voola ja seade läheb suure impedantsiga olekusse ehk "väljalülitatud" olekusse. Alaldamine kasutab seda ühesuunalist juhtivust, et võimaldada vahelduvvoolul (AC) voolata ühe poolperioodi jooksul, blokeerides selle teise poolperioodi jooksul.
Alaldi dioodide peamiste jõudlusparameetrite hulka kuuluvad päripinge langus, maksimaalne keskmine alaldi vool, maksimaalne pöördpinge, tagurpidi taastumisaeg, lekkevool ja töötemperatuuri vahemik. Pingelangus (VF) viitab pingelangule dioodil, kui see juhib; väiksem päripinge langus aitab vähendada juhtivuskadusid ja parandab vooluahela tõhusust. Maksimaalne keskmine alaldusvool (IF(AV)) määrab dioodi voolukandevõime. Maksimaalne pöördpinge (PIV või VRRM) on maksimaalne pinge, mida diood tagurpidi töötamise ajal talub. Pööratud taastumisaeg (trr) on aeg, mis kulub dioodis olevate vähemuskandjate lähtestamiseks, kui nad lülituvad edasi juhtivast olekust tagurpidi blokeerivasse olekusse. Lekkevool (IR) on minutiline vool, mis voolab läbi dioodi, kui see on pöördpingestusega. Töötemperatuuri vahemik määrab temperatuuri piirid, mille piires peab alaldiood töötama, et tagada töökindlus ja pikaealisus.
Diood läbib vastupidise taastumisprotsessi, kui üleminekul edasijuhtimiselt katkestusse. Üleminekuprotsessi, mis on seotud dioodi ümberlülitamisega edasi-juhtivast olekust tagurpidi väljalülitusolekusse, nimetatakse tavaliselt vastupidiseks taastumisprotsessiks. Siin nimetatakse $t_s$ salvestusajaks, $t_t$ on transiidiaeg ja $t_{rr}=t_s + t_t$ on vastupidine taastamise aeg. Pöördtaastamise aja olemasolu piirab dioodi lülituskiirust. Selle vastupidise taastumisprotsessi põhjustab laengu salvestamise efekt - nähtus, kus edasijuhtimise ajal kogunevad mittetasakaalulised vähemuskandjad. Pöördtaasteaeg tähistab selle salvestatud laengu hajumiseks vajalikku kestust. Alaldi dioodide kriitilise parameetrina mõjutab vastupidine taasteaeg ($t_{rr}$) märkimisväärselt seadme jõudlust.
Suure efektiivsusega alaldi dioodidel on lühikesed tagurpidi taastumisajad (tavaliselt 50–100 ns) ja madalad päripinge langused. Seevastu tavalistel alaldi dioodidel on pikemad tagurpidi taastumisajad (tavaliselt üle 500 ns) ja suhteliselt suuremad päripinge langused. Schottky dioodid kasutavad metall-pooljuht kontakti; neil ei ole vähemuskandja salvestusruumi, mille tulemuseks on äärmiselt lühikesed tagasitaasteajad ja madalad päripinge langused. Kuigi nende kiire lülituskiirus muudab need ideaalseks suure tõhususega toiteallikate konstruktsioonide jaoks, iseloomustavad neid suurem vastupidine lekkevool ja madalam pinge. Suuremate jõudlusomadustega Schottky dioodide valmistamiseks saab kasutada materjale, nagu ränikarbiidi (SiC).
